Iga võistleja peab ise asetama oma seibid lauale. Pärast seda läheb ta teisele poole lauda löökide sooritamiseks.

Seibid tuleb asetada lauale lapiti tihedalt üksteise vastu ja mängulaua poordi vastu nii, et kummalegi poole keskjoont jääb neli seibi.

Enne seibide kohaleasetamist tuleb poordi serv ja laua nurgad puhastada sinna kogunenud määrdest. Mängu käigus võib seda teha ainult kohtunik.

Mäng loetakse alustatuks, kui mängijad on mängulaua juures oma kohtadel ja avalöögi õigust omav mängija on sooritanud esimese löögi, s.t. on kiiga puudutanud löögiketast.

Löögi sooritamiseks tuleb löögiketas asetada nn. löögiväljale (omapoolse poordi tsooni mistahes punkti otsa- ja küljejoonte vahel) nii, et löögiketta avast ei oleks näha tsooni otsa- ega küljejoont.

Löögiketta lauale asetamisel ei tohi puudutada ühtegi seibi, samuti ei tohi löögiketas löögi järel liikuma hakates otselöögist puudutada ühtegi lööjapoolse poordi tsoonis asetsevat seibi (vt. § 21 p.3).

Enne löögi sooritamist on mängijal õigus lauale asetatud löögiketast käega soovikohaselt ümber paigutada.

Sihtimisel ja löömisel võib kätt või sõrmi toetada poordile, sealjuures ei tohi käsi või sõrmed toetuda laua pinnale või ulatuda läbi mängulaua augu allapoole laua tasapinda.

Samuti on keelatud käega mängulaua tasapinna puudutamine löögiketta ümberpaigutamisel.

Kiid ei tohi sihtimisel ja löömisel asetada kaugemale omapoolse poordi nurgast, kusjuures käsi võib toetuda küljepoordile. Kui tekib vaidlus kii asukohast poordi nurgal, siis ei tohi löögi sooritamisel käega varjata laua sisenurka.

Löök tuleb sooritada kii peenema otsaga. Keelatud on lüüa kii jämedama otsa või küljega.

Löök loetakse sooritatuks, kui kii on puudutanud löögiketast. Määrustepärase löögi järel ei tohi tagasipõrkunud löögiketta avaus ületada omapoolse poordi tsooni joont (§ 25 p.1.4), v.a. juhul, kui löögi sooritajal on vähemalt üks suluseib keskringis või omapoolse poordi tsoonis — seda nii üksik- kui paarismängus.

Kui võistleja määrustekohasest löögist läheb mängulaua aukudesse üks või mitu oma seibi, saab ta õiguse järjekordseks löögiks.

Seibe võib lüüa ükskõik millisesse mängulaua auku.

Võistleja kaotab õiguse järjekordseks löögiks vastavalt § 25 toodud juhtudele.

Kui löögi tulemusena seib jääb teise peale, tuleb kohtunikul asetada need kõrvuti, sealjuures teisi seibe liigutamata. (Peamine seib asetatakse vahetult alumise kõrvale ja sellele poolele, kus tema äär on üle alumise seibi. Kui see pole võimalik, asetatakse pealmine seib alumise kõrval olevale vabale kohale). Kui seib jääb löögikettale, tuleb kohtunikul asetada see löögiketta asukohale (vt. § 20 p.16, 17 ja § 24 p.1.12.).

Seib või löögiketas, mis lendu tõustes puudutab väljaspool mängulauda asetsevaid esemeid ja seejärel kukub laua peale tagasi, loetakse üle poordi läinuks.

Kui löögi tulemusena löögiketas jääb sellisesse asendisse, et seda ei saa kätte ilma seibe puudutamata, siis palub võistleja kohtunikul löögiketta tagasi anda.

Kui löögi tulemusena augu äärele jäänud seib mängu jätkamisel ilma löögiketta või mõne teise seibi puuteta auku kukub, tuleb kohtunikul seib asetada endisesse asendisse. Sellisel juhul löögil olija ei kaota löögikorda. (Kui võistleja hakkab taolisse asendisse jäänud oma seibi lööma ja see kukub auku enne löögiketta puudet, mis eeldatavalt oleks toimunud, paneb kohtunik seibi endisesse asendisse ja võistlejal lubatakse lööki korrata).

Löögi tulemusel poordile seisma jäänud seib või löögiketas loetakse üle poordi läinuks.

Üle poordi läinud seib tuleb asetada keskringi tsentrisse ja kui see pole vaba, siis keskringi diameetri joonele (neid on kaks — poordidega paralleeljooned) üleminekupoolele. Seib tuleb asetada nii, et ta serv puudutaks seestpoolt keskringi ringjoont.

Kui ka see punkt pole vaba, siis tuleb seib asetada mõnda teise (üleminekupoolele võimalikult lähedasse) punkti, kus diameetri joon ristub keskringi ringjoonega. Kui kõik need viis punkti pole vabad, tuleb seib asetada diameetri joonele teiste seibide vahele (jättes võrdsed vahemikud teiste asetatud seibide suhtes) ja jällegi esmajärjekorras üleminekupoolele.

Märkus: Kui pole selge, millise poordi poolt seib on üle läinud, võib selle erandkorras asetada puutujana keskringile vastavale diagonaalsuunale (jättes taas võrdsed vahemikud teiste suluseibide asetuskohtade suhtes).

Kui üle poordi on läinud üheaegselt kaks või üle kahe seibi, asetatakse löögiketta poolt esmalt puudutatud seib keskringi tsentrisse ja ülejäänud seibid vastavalt eespool toodule.

Kui löögi tulemusena seib puruneb, asetab kohtunik selle kõige suurema osa kohale uue seibi. Kui kõik osad on võrdsed, asetab kohtunik uue seibi oma äranägemise järgi ükskõik millisele kohale neist.

Kui löögi tulemusena puruneb löögiketas ja osa sellest läheb üle poordi või mängulaua auku, karistatakse mängijat ühe trahviseibi lauale asetamisega (§ 24 p.1.19).

Kui löögi tulemusena:

1. seib jääb serviti;

2. seib jääb teise seibi peale;

3. seib jääb löögiketta alla või peale;

4. seib jääb poordile või läheb üle poordi,

loetakse taoline seib samaväärseks mängulaual oleva liikuva seibiga, kuigi see ei liigu (vt. ka §24 p.1.12), selle hetkeni kuni kohtunik lõpetab mängusituatsiooni lahendamise.

Seni, kui kohtunik pole lõpetanud oma tegevust mingi mängusituatsiooni lahendamisel, ei tohi ükski mängija:

1. puudutada laual olevat löögiketast;

2. asetada löögiketast järjekordseks löögiks lauale.

Mängu ajal ei tohi mängijad käia ümber laua (s.t. lahkuda oma lauapoolelt), v.a. poolte vahetus geimide vaheajal (vt. ka §9 p.8), et vaadelda seibide asetust kõrvalt või puhastada lauda.

Mängijal on õigus kummarduda laua kohale, seda (s.h poordi) käe või kehaga puudutamata.

Mängu ajal ei tohi mängijad asetada poordile löögiketast, seibe jm. esemeid. Samuti on keeletud mängulaual asuva löögiketta ümberpaigutamine kii abil (§ 9p. 11), seda võib teha vaid käega.

Kui löögiketas on jäänud tahapoole mängulaua telgjoont, peab vastasmängija (või partner paarismängus) selle asetama/nihutama keskringi või mängulaua keskpaika, puudutamata sealjuures laual olevaid seibe (vt. ka §9 p.10 ja § 23 p.1.5 ja 9).

Löögiketta asetamine küljepoordi äärde loetakse ebasportlikuks käitumiseks ja karistatakse geimi kaotusega (§ 23 p.1.9).

Mängijal ei ole lubatud mängu (geimi) ajal vahetada kiid ja löögiketast. Erandiks on juhud, kui need on purunenud ja muutunud kasutamiskõlbmatuks. Mänguinventari saab vahetada ainult kohtuniku loal.

Keelatud on vahemaade mõõtmine (kõrval- ja omapoolsel poordil) löögi sooritamiseks.

Mängijal on lubatud enne mängu algust kahe minuti jooksul tutvuda laua iseärasustega (näit. proovida libisemist ja kontrollida poordidest põrkamist).

Kui enne geimi algust (vt. § 19 p.4) mingil põhjusel lauda nii tugevasti tõugatakse, et seibid liiguvad kohalt, siis seibide algseis taastatakse.

Võistleja võib lüüa otselöögiga kõiki oma seibe, v.a. need mis asuvad keskringis või omapoolse poordi tsoonis (dublee- ehk suluseibid).

Otselöögil peab löögiketas esmalt puudutama oma suluseisus mitteasuvat seibi, seejärel võib löögiketas riivata ükskõik millist oma või vastase seibi. Otselöögiga võib lüüa ka neid oma seibe, mille aukudest on nähtav keskringi või omapoolse poordi tsooni piirjoon. Võistlejat karistatakse, kui ta lööb otselöögiga üheaegselt oma ja võõra seibi pihta (§24 p.1.2).

Võistlejal on lubatud lüüa põrkelöögiga, kus löögiketas peab esmalt puudutama vähemalt ühte poordi, kõiki oma seibe. Põrke- ehk nn. dubleelööki kasutatakse peamiselt oma suluseibide väljalöömiseks keskringist või omapoolse poordi tsoonist.

Keskringis või omapoolse poordi tsoonis asuvaid suluseibe ei ole lubatud lüüa otselöögiga. Neid võib lüüa ainult:

1. põrkelöögiga, st. löögikettaga, mis on oma liikumisteel juba puudutanud vastaspoordi;

2. löögikettaga, mis liikumisel on juba puudutanud üht oma seibidest, mis asetsevad väljaspool neid tsoone;

3. oma seibiga, mis asub väljaspool neid tsoone ja on pandud liikuma löögiketta poolt;

4. mitme seibi abil, kui löögiketas esmalt on puudutanud määrustepäraselt oma seibi(e);

5. põrkelöögiga küljepoordist, kui pärast seda löögiketas puudutab esmalt oma suluseibi (§ 24 p.1.6).

Kui võistleja lööb otselöögiga keskringist või omapoolse poordi tsoonist välja oma seibi, siis teda karistatakse, väljalöödud seib aga paigutatakse endisele kohale(§ 24 p.1.8). Kahe või enama oma suluseibi otselöögiga väljalöömise korral loetakse geim kaotatuks (§ 23 p.1.1).

Samuti loetakse geim löögi sooritajale kaotatuks, kui tema otselöögi korral oma suluseibi pihta liikus veel kaks või üle kahe muu seibi (§ 23 p.1.4).

Juhul, kui võistlejal on laual ainult suluseibid ning pärast põrkelööki vastaspoordist löögiketas ei puuduta oma seibi(e), teda ei karistata (§ 24 p.1.6). Võistlejat karistatakse, kui ta sooritab põrkelöögi külgmisest poordist, et tabada suluseibi keskringis, kuid löögiketas ei puuduta esmalt oma suluseibi keskringis ega vastaspoordi (§24 p.1.6).

Kui löögiketas põrkelöögi sooritamisel ei puuduta esmalt ühtegi oma seibi, karistatakse võistlejat juhul, kui tal on laual seibe ka väljaspool keskringi või omapoolse poordi tsooni (§ 24 p.1.1 ja 1.3).

Vastasmängija suluseibi keskringist või temapoolse poordi tsoonist otselöögiga väljalöömisel jäetakse seib kohale, kuhu ta liikus, löögi sooritajat aga karistatakse (§ 24 p.1.2).

Märkus: Vastasmängija suluseibi asukohta ei taastata ka juhul, kui see peale otselööki või trahvitavat lööki liikus keskringist poordiäärsesse tsooni suluseibiks või vastupidi.

Keelatud on vastasmängija seibi(de) löömine otselöögiga keskringi või vastaspoolsesse poorditsooni (suluseisu). Kui see on toimunud, paigutatakse selliselt suluseisu löödud seib(id) endisesse asukohta teisi seibe liigutamata. Löögi sooritajat karistatakse (§ 24 p1.2 ja § 28 p.3).

Vastasmängija seibi löömine keskringi või vastaspoolsesse poorditsooni on lubatud ainult:

1. põrkelöögiga vastaspoordist, kui mängijal pole enam oma seibe, mida saab lüüa otselöögiga;

2. löögikettaga, mis liikumisel on eelnevalt määrustepäraselt puudutanud oma seibi;

3. oma seibiga, mis on asunud väljaspool sulutsoone ja on pandud liikuma löögiketta poolt;

4. mitme seibi abil, kui löök on olnud määrustepärane.

Juhtudel 1-4 seibide endisi asukohti ei taastata. (Seibide endist asetust ei taastata ka siis, kui võistlejat pärast õigesti sooritatud lööki karistatakse. Näiteks löögiketas kukub mängulaua auku või läheb üle poordi).

5. kui võistleja lööb ühe või kaks vastase seibi otselöögiga üle poordi, siis need seibid paigutatakse endisele kohale ja lööjat karistatakse (§ 24 p.1.16).

   Samuti talitatakse ka juhul, kui mängija sooritab otselöögi vastase seibi pihta, kuid üle poordi läheb teine vastase seib. Otsetabamuse saanud seibi asukohta, kui see ei muutunud liikumisel suluseibiks, ei taastata.

Korduvate hoiatuste eest ebakorrektse käitumise korral (vastab hoiatusele kollase kaardiga) või eriti jämedate võistlusmääruste ja käitumisreeglite rikkumiste eest rikkumiste eest (ilma hoiatuse tegemata) arvestatakse mängijale kaotus ja kõrvaldatakse käimasolevatelt võistlustelt (vastab hoiatusele punase kaardiga) (§ 9 p.5).

Kui mängija keeldub vastasmängijat tervitamast (kätlemast) mängu eel ja mängu lõppedes, siis ta diskvalifitseeritakse ja järgmiste voorude mängudele ei lubata (§ 9 p.12).

Kui mängija ei ilmu mängulaua taha 2 minuti jooksul alates kohtuniku kutsest ja ei ole teatanud oma hilinemisest peakohtunikule, siis arvestatakse tal mäng kaotatuks (§ 9 p.3).

Ebasportliku käitumise korral arvestatakse käimasolev mäng mängijale kaotatuks. See otsus jõustub peakohtuniku kinnitusel (§ 16 p.17).

Peale kolmandat märkust ühe mängu jooksul (ka võistlejapaarile) arvestatakse pooleliolev ja mängu järgmised geimid määrusterikkujal kaotatuks (§ 9 p.11).

Geim arvestatakse mängijale kaotatuks:

1. kui ta otselöögiga lööb keskringist või omapoolse poordi tsoonist välja 2 või üle kahe oma seibi (§21 p.4);

2. kui ta mängu ajal tõukab lauda selliselt, et vähemalt 2 seibi liiguvad kohtadelt;

   Märkus: Erandiks on laua tõukamine enne mängu (geimi) algus (§ 19.4). Sel juhul algseis taastatakse ja jätkatakse ilma karistusi rakendamata (näiteks avalöök läheb vastu poordi, jms.).

3. kui ta tahtlikult rikub võistlusmäärusi läheb teisele poole mängulauda (näit. seibide asetust vaatama), ei kuula kohtuniku korraldust "stopp" ning sooritab löögi, liigutades vähemalt 2 seibi;

4. kui ta sooritas otselöögi oma dubleeseibi (suluseibi) pihta ning selle tagajärjel liikus veel 2 või üle kahe seibi;

5. kui ta käe, kii või löögikettaga (lööki sooritamata) nihutab paigalt 2 või üle kahe seibi;

   Märkus: Sama punkt rakendub ka ühe seibi nihutamise korral juhul, kui lauale on jäänud vaid 1 seib.

6. kui mängija, kel polnud avalöögi õigust, sooritab geimi alguses avalöögi;

   Märkused:

   1. Kui aga p. 1.6 toodud mängu jätkatakse ja sooritatud juba ka 2. ja 3. löök, siis mäng jääb jõusse. Toodud juhtum ei muuda avalöögi korda järgmises geimis.

   2. Paarismängus rakendatakse löögi järjekorras eksijale paarile samuti kaotust. Kui aga siingi on vales järjekorras tehtud lööke juba kahe mängija poolt, siis mäng jääb jõusse.

7. kui mängija mängu ajal (s.o. kellegi löögikorra jätkumise ajal) võtab mängulaualt või mängulaua august kätte ühe või mitu seibi;

8. kui mängija, kel pole mängu jätkamise õigust (löögiõigust), sooritab löögi;

9. kui mängija tahtlikult ei ulata korrektselt löögiketast tagasi ja korduvalt suunab tagasi liikuva löögiketta;

10. kui mängija ilma kohtuniku loata vahetab mängu (geimi kestmise) ajal löögiketta või kii.

Mängijat karistatakse ühe trahviseibi laualeasetamisega ja võetakse õigus järjekordseks löögiks järgmistel juhtudel:

1. kui laual on oma seibe, mis pole dubleeseibid (suluseibid), kuid otselöögist ei puuduta löögiketas ühtegi neist;

2. kui löögiketas pärast otselööki puudutab esmalt vastase seibi või üheaegselt oma ja vastase seibi;

3. kui pärast põrkelööki vastaspoordist puudutab löögiketas esmalt vastase seibi, kusjuures laual on olemas oma seib, mis pole suluseisus;

4. kui löögiketas kukub löögi tagajärjel ühte mängulaua aukudest;

5. kui löögiketas läheb löögist üle poordi või jääb poordile;

6. kui kõik oma seibid on dublees (s.t. keskringis või omapoolse poordi tsoonis) ning löögiketas põrkelöögi sooritamisel ei puuduta vastaspoordi või pärast põrkelööki küljepoordist ei puuduta esmalt oma seibi või vastaspoordi;

Märkused:

1. Mängijat ei karistata, kui ta sooritab põrkelöögi vastaspoordist ja pärast seda löögiketas ei puuduta ühtegi seibi.

2. Mängijat ei karistata, kui ta sooritab põrkelöögi küljepoordist ja pärast seda löögiketas puudutab esmalt oma suluseibi keskringis.

7. kui mängija loobub (taktikalistel kaalutlustel) löögikorra kasutamisest;

8. kui mängija otselöögiga tabab oma dubleeseibi (suluseibi);

9. kui on sooritatud kahekordne löök, s.t. löögi sooritamisel on kii puudutanud kahel korral löögiketast;

10. kui löögiketas asetati löögiks lauale nii, et ta puudutas ükskõik millist seibi;

11. kui löögiketas pärast löögi sooritamist puudutab ükskõik millist seibi omapoolse poordi tsoonis enne kokkupuutumist oma seibi(de)ga väljaspool seda tsooni;

12. Kui mängija puudutab (tõstab) löögiketast, ootamata löögi tagajärjel laual liikuvate seibide seismajäämist;

    Märkus: Sama punkt kehtib ka juhul, kui vastavalt § 20 p.16-le seib küll ei liigu, kuid ta loetakse samaväärseks mängulaual olevaliikuva seibiga (seib on serviti, teise seibi peal, löögiketta all või peal, jäi poordile) ja kohtunik pole lõpetanud mängusituatsiooni lahendamist.

13. kui mängija käe või kiiga puudutab liikuvat (mängus olevat) löögiketast või seibi;

14. kui mängija kiiga, käega või löögikettaga (seda tagasi andes, kätte võttes või lauale asetades) puudutab ükskõik millist seibi;

15. kui mängija liigutab (puudutab) ükskõik millist seibi sel ajal, kui vastasmängijal on löögikord (näiteks vastasmängijale löögiketast tagasi nihutades). Sellisel juhul nihutatud seibi asukoht taastatakse, määruste rikkujale asetatakse kohe trahviseib lauale (vt. ka p. 4) ja peale vastasmängija löögikorra lõppu jääb tal järjekordne löögikord vahele;

16. kui mängija lööb otselöögiga vastase seibi(d) üle poordi. (Sellisel juhul nende seibi(de) asukoht taastatakse);

17. kui löök on sooritatud kii külje või jämedama otsaga;

18. kui mängukohtunik on teinud märkuse aeglase mängu pärast ning ajapiirangu kehtestamise järel ei ole 30 sekundi jooksul lööki sooritatud (vt. § 26 p.4);

19. kui löögi sooritamisel löögiketas puruneb ja üks tema osadest kukub mängulaua auku või läheb üle poordi.

Mitme üheaegselt (ühe ja sama löögiga ) tehtud vea eest karistatakse mängijat ainult ühe trahviseibiga (näiteks löögiketas ei puudutanud oma seibi ja kukkus mängulaua auku või läks üle poordi).

Trahviseib asetatakse mängija vastaspoolsesse poorditsooni tihedalt vastu poordi ja täpselt poorditsooni keskjoonele. Kui seda segavad mängus olevad seibid, tuleb trahviseib asetada keskjoonele võimalikult lähedale, liigutamata seejuures teisi seibe. Kui mängus olevad seibid asuvad keskjoonest mõlemas suunas ühesugusel kaugusel, pannakse trahviseib sellele poolele, kus on vähem trahvitava mängija seibe. Kui aga ka nende seibide arv on mõlemal pool võrdne, siis poolele, kus on väiksem seibide üldarv. Kui on vaja lauale asetada korraga mitut trahviseibi, siis esimene neist tuleb asetada keskjoonele ja ülejäänud vastavalt ülaltoodule.

Kui mängijal on laual kõik 8 seibi, siis trahviseibi lauale ei asetata ja see arvestatakse esialgselt võlana (vt. §28 p.6.).

Kui mängijal on trahviseib võlgu ja vastasmängija lööb ühe tema seibi auku, pannakse võlg kohe lauale.

Trahviseib asetatakse lauale alles pärast seda, kui mängija kaotab löögiõiguse. Kui aga mängija lööb oma löökideseeriaga mängulaua aukudesse kõik 8 seibi ja ei kaota õigust löögile, pannakse võlguolev(ad) trahviseib(id) kohe lauale ja mängija võib löökideseeriat jätkata (v. a. paarismängus).

Märkus: Iseteenindava kohtunikutegevuse korral tegutseb trahviseibide paigaldamisel kohtuniku rollis (vastas)mängija. Kui võlguoleva(d) trahviseibi(de) laualeasetamine unustati ning mäng on jätkunud, siis võlad annulleeritakse.

Kui võlaseibe on mitu, siis pannakse nad korraga lauale (vastavalt p. 3 nõudele). Seejuures ei tohi ületada algseisu seibide arvu ja taolisel juhul jääb ülejääk endiselt võlaks.

Kui mängija sooritab vastasmängija löögikorra ajal määrusterikkumise, mida karistatakse trahviseibiga (p. 1.1- 1.19), asetatakse see kohe lauale (kooskõlas p. 4) ja peale vastasmängija löögikorra lõppu jääb karistatud mängijal löögikord vahele.

Seib, mis määrustepärase löögi tagajärjel läheb üle poordi ja pannakse keskringi (tsentrisse), ei ole trahviseib. Sel juhul lisatakse trahviseib vaid vastava määrusterikkumise (p.1.1.- 1.19.) korral.

Mängija kaotab õiguse järjekordseks löögiks:

1. kui ta määrustepäraselt sooritatud löögiga ei löönud mängulaua aukudesse ühtegi oma seibi;

2. kui ta lööb mängulaua auku koos oma seibiga ka vastase seibi;

3. kui määrustepärase löögi tulemusena läks oma või vastase seib üle poordi (või jäi poordile);

4. kui määrustepärase löögi järel tagasipõrkunud löögiketta avaus ületab omapoolse poorditsooni joone (st, joon pole enam avast nähtav) juhul, kui mängijal pole ühtegi suluseibi seda nii üksik- kui paarismängus (§ 20 p. 7);

5. kui mängija väljub oma mängutsoonist (§ 9 p.8) või segab vastasmängija(te)l löögi sooritamist,

6. kui mängija löögil olles lööb vastu lauapinda või poordi;

7. kui mängija rikkus määrusi, mille puhul teda karistatakse trahviseibi lauale asetamisega (§ 24 p.1.1- 1.19).

Märkus tehakse mängijale järgmiste määrusterikkumiste eest:

1. kui mängija asetab löögiketta valesti lauale ja sihib löögiks;

2. kui mängija ei ulata vastasmängijale löögiketast tagasi;

3. kui mängija paigutab laual löögiketast teise kohta kii abil;

4. kui mängija asetab mängulaua poordile löögiketta, seibi või muid esemeid;

5. kui mängija sihtimisel või löögi sooritamisel asetab kii kaugemale omapoolse poordi nurgast;

6. kui mängija enne löögi sooritamist mõõdab poordil vahemaid;

7. kui paarismängus on löögiketas asetatud lauale ning partner jätkab juhiste andmist (vt. § 9 p, 11).

Pärast kolmandat märkust ühe mängu jooksul (ka võistlejapaarile) arvestatakse pooleliolev ja mängu järgmised geimid määrusterikkujal kaotatuks (§ 22 p. 5).

Kui punktides 1., 5. ja 6. toodud määrusterikkumise korral kohtunik peatab mängu korraldusega "stopp", kuid mängija ei kuula kohtuniku korraldust ning sooritab löögi liigutades vähemalt 2 seibi, siis arvestatakse mängijal geim kaotatuks (§ 23 p. 1.3).

Kui mängija märkab vastasmängija määrusterikkumist, mida kohtunik ei fikseeri, palub ta kohtunikul peatada mängu ja informeerib seejärel kohtunikku toimunud määrusterikkumisest. Kohtunik teatab oma otsuse ja lubab seejärel mängu jätkata.

Kui mängija tahtlikult venitab mängu käiku (näiteks: eraldiseisvate seibide korral kulutab löögi sooritamiseks üle 30 sekundi, geimi jooksul kuivatab mitmel korral käsi, löögiketta mängulauale asetamisel enne lööki vahetab korduvalt selle asukohta, sihib kaua jne.), siis kohtunik teeb talle märkuse ja nõuab koheselt löögi sooritamist (5 sekundi jooksul).

Löögi mittesooritamise korral kaotab mängija löögiõiguse. Seejärel kehtestatakse mängijale ajapiirang — 30 sekundit iga löögi sooritamiseks kuni mängu lõpuni.

Kohtunik fikseerib löögi sooritamise alguseks momendi, kui mängija võttis löögiketta kätte või see asetati laua keskpaika ning miski ei sega enam löögi sooritamist. Kui 30 sekundi möödudes lööki pole sooritatud, kaotab mängija löögiõiguse ja teda karistatakse ühe trahviseibi lauale asetamisega (§ 24 p. 1.1).

Ajapiirang kehtib vaatluse all oleva mängu lõpuni. Paarismängus kehtib ajapiirang mõlema partneri kohta.

Üksikmängudes osaleb kaks sportlast, kes asetsevad mängulaua ääres vastakuti.

Iga üksikmäng turniiril mängitakse võidu ehk viigini vastavalt võistlusjuhendile neljast või kuuest geimist. Pärast iga geimi lõppu vahetavad võistlejad kohad, avalöögi õigus igas geimis jääb kogu aeg ühele ja samale lauapoolele.

Geimi võidab mängija, kes esimesena lööb määrustepäraselt mängulaua aukusesse kõik oma seibid (vt, ka p. 4 ja 5).

Kui võistleja määrustepäraselt (§ 20 p.7) sooritatud löögiga lööb koos oma viimase seibiga mängulaua auku ka vastase viimase seibi, siis geim annulleeritakse ja mängitakse uuesti. Kui nimetatud löök kuulub karistamisele trahviseibiga või mängija kaotab sellega löögiõiguse, loetakse geim löögi sooritajale kaotatuks.

Kui avalöögi sooritaja lööb esimese õnnestunud löökideseeriaga mängulaua aukudesse kõik oma 8 seibi, siis peatatakse löökideseeria ja antakse ka vastasmängijale löögiõigus. Kui ka tema lööb esimese seeriaga mängulaua aukudesse kõik oma seibid, mängitakse geim uuesti.

Märkus: Sellisel juhul (8+8) vahetatakse igaks kordusgeimiks ka lauapooled ja avalöögi õigus, kuid see olukord ei muuda avalöögi õigust järgmises algavas geimis, mis jääb kooskõlla loosimisprotokolliga (vt. ka p. 2).

Löökideseeria peatamine ei ole võrdne löögiõiguse kaotusega ja see esineb vaid juhul, kui esimese löökideseeriaga on mängulaua auku löödud kõik 8 seibi (paarismängus 16). Kui mõlemad mängijad on löönud esimese löökideseeriaga ära 8 seibi (8+8) ja üks neist on kaotanud viimase löögi järel löögiõiguse (näit. tagasipõrkunud löögiketta avaus ületas omapoolse poordi tsooni joone), loetakse tal geim kaotatuks.

Märkus: Löökideseeria peatamine ei ole võrdne löögiõiguse kaotusega. Mängija ei saa jätkata lihtsalt seetõttu, et tal pole mängulaual ühtegi oma seibi. Kui sama mängija geimi jätkamisel sooritab määrusterikkumise (näit. löögiketast tagasi andes puudutab vastasmängija seibi) ja teda karistatakse ühe trahviseibi lauale asetamisega, kaotab ta koos sellega ka löögiõiguse. Pärast vastasmängija esimest löökideseeria katkemist saab eespool nimetatud mängija kohe löögiõiguse.

Kui mõlemal mängijal on jäänud seibid ainult keskringi ja kummalgi ei õnnestu neid järgemööda kolme löögikorraga tabada (puudutada), siis see geim annulleeritakse ja mängitakse uuesti. Sel juhul avalöögi õigus ei vahetu ning lauapooli ei vahetata.

Paarismängus asetsevad partnerid teineteise vastas. Avalöögi õigus on kõigis geimides ühel ja samal lauapoolel. Löökide sooritamise järjekord liigub kellaosuti liikumise suunas, ning iga geimi järel muudavad mängijad oma asukohta ühe koha võrra kellaosuti liikumise suunas.

Märkused:

1. Korra säilitamiseks, mille järgi iga võistleja peab ise asetama oma seibid lauale, vahetavad paarismängust osavõtjad pärast iga geimi lõppu kõigepealt kohad ning asetavad seejärel partneri seibid lauale.

2. Kui mängija, kellel pole mängu jätkamise õigust (löögiõigust), sooritab löögi, loetakse geim eksinud paarile kaotatuks (vt. ka § 23 p. 6).

Paarismängus võib iga mängija lüüa mängulaua aukudesse mitte ainule oma seibe, vaid ka partneri omi. Geimi võidab paar, kes jõuab sellega lõpule esimesena.

Paarismängudes kehtivad üksikmängu reeglid, kuid mõningate erinevustega. Nii võib mängija lüüa seibe keskringist ja omapoolse poordi tsoonist ainult põrkelöögiga, partneripoolse poordi tsoonist otselöögiga aga kõiki oma ja partneri seibe. Erinevus esineb samuti vastasmängijate seibi(de) otselöögiga suunamisel mingisse poordiäärsesse tsooni. Sellise seibi(de) asukohta ei taastata, löögi sooritajat aga karistatakse trahviseibi laualeasetamisega.

Keskringist peavad kõik mängijad seibe välja lööma põrkelöögiga. Vastasmängijate seibi otselöögiga keskringi suunamise korral kuulub selle seibi asukoht taastamisele.

Paarismängus asetatakse trahviseib ainult löögil oleva (või selle lõppedes löögikorra ootel oleva) mängija vastaspoolsesse poorditsooni s.t. karistatakse vaid mängijat, kel on löögiõigus.

Näited:

1. Mängija kaotab löögiõiguse ja tema vastaspoolsesse poorditsooni asetatakse trahviseib ka juhul, kui määrusterikkumise sooritas tema partner.

2. Löögikorra lõpetanud mängija puudutab käega seibi — trahviseib asetatakse tema partnerile, kellel ka järgmine löögikord jääb vahele.

Trahviseibi võib asetada lauale vaid siis, kui karistatava mängija vastaspoordi seibid on juba algseisust nihutatud ja kui mõlemal partneril on laual kokku vähem kui 16 seibi. Vastasel korral arvestatakse trahviseib esialgselt võlana (§ 24.p. 4, 5 ja 6).

Kui avalöögi sooritaja lööb esimese õnnestunud löökideseeriaga mängulaua aukudesse kõik oma ja partneri 16 seibi, siis antakse löögiõigus ainult löögijärjekorras olevale vastaspaari mängijale. Kui ka tema lööb esimese seeriaga ära kõik oma ja partneri 16 seibi, mängitakse geim uuesti. Kui see ei õnnestu, arvestatakse neile selles partiis kaotus. Kõigil ülejäänud juhtudel on kõigil neljal mängijal enne geimi lõppemist löögiõigus vähemalt ühel korral.

Kui löögiketas jääb pärast lööki tahapoole laua telgjoont, peab partner selle asetama keskpaiga lähedale. Seda võib teha ka vastasmängija.

Paarismängus võib partner, seni kuni löögiketas pole veel asetatud mängulauale, näidata, millist seibi tuleb lüüa, ja anda lühidalt taktikalisi nõuandeid (rääkida võib ainult see, kes ei oma löögiõigust). Tehnilised nõuanded (löögi suund, löögi tugevus, löögi eesmärk jne. ) on keelatud. Kui löögiketas on juba asetatud löögiks mängulauale, ei tohi enam partnerile anda mingisuguseid juhiseid. Selle nõude eiramisel tehakse võistlejapaarile märkus.

Paarismängus kehtib aeglase mängu tõttu kehtestatud ajapiirang — 30 sekundit — mõlema partneri kohta.

Võistkonna koosseis, s.h. naismängijate (või noormängijate) arv määratakse kindlaks võistluste juhendiga.

Võistlejate paigutamise järjekord võistkonnas (laudade järjekord: I, II, III ...) peab olema kooskõlas nende klassifikatsiooniga (spordijärkude või kinnitatud edetabeli alusel). Erandi võib teha ainult klubi meistrivõistluste võitjale, kelle võib paigutada ettepoole kui nimetuselt või spordijärgult kõrgemad.

Võistkondlik võistlus koosneb kokkulepitud arvust üksik- ja (või) paarismängudest (vastavalt võistlusjuhendile), mille tulemused (punktid) annavad kokkuvõttes kohtumise lõpptulemuse.

Võistluste juhendis peab olema näidatud mängitavate geimide arv nii üksik- kui ka paarismängudes, samuti kasutatav punktiskaala.

Suurema arvu võistkondade korral, kui võistluste läbiviimisel kasutatakse šveitsi süsteemi, kus osalemas on paaritu arv võistkondi, antakse igas voorus vastaseta jäänud (s.o. tabeli viimasele) võistkonnale viigilise tulemusega võrdsed punktid.

Võistkondade varuvõistlejate olemasolu ja asendamise kord peab olema fikseeritud võistluste juhendis.

Karika- ja tiitlivõistlustel mängitakse lõpuni kõik kahe võistkonna vahel ettenähtud kohtumised, sõltumata kohtumise üldseisust.

Mängude puhul võõral laual on mängijal lubatud enne mängu algust kahe minuti jooksul tutvuda laua iseärasustega ja harjutada (vt. § 20 p. 23).

Üksikmängudes antakse avalöögiõigus järgnevalt:

1. mängude puhul turniirisüsteemis toimub osavõtjate loosimine turniiritabelisse, kusjuures igast paarist mängude järjekorra (voorude) tabelis (analoogselt male, kabe või lauatennisega) eespool olev mängija saab avalöögi õiguse, tema vastane aga võib valida lauapoole ja seibide värvi;

2. Mängude puhul šveitsi või mõnes teises süsteemis otsustab avalöögi õiguse loos vahetult enne kohtumise algust.

Võistkondlikel võistlustel loositakse avalöögi õigus ainult esimesele paarile (I laud). Teistele paaridele antakse avalöögi õigus vaheldumisi esimesest paarist alates.

Sarnaselt määratakse avalöögi õigus ka paarismängus. Võistlejapaar, kes saab avalöögi õiguse, otsustab ise, kumb alustab mängu. Sellisel juhul, kui avalöögi õigust omav paar on asunud laua taha ning öelnud, kumb neist lööb esimesena, võivad vastased enne mängu algust soovi korral omavahel kohad vahetada.

Kui kahe mängija (või paari) vahelises kohtumises on võitja selgunud (s.t. keegi on võitnud üle poole ettenähtud geimide arvust), mängu ei jätkata. Kuuegeimilise mängu korral mängitakse seisuni 2:2, 3:1 või 3:0, s.t. võimalik on ka viigiline lõpptulemus.

Turniiritabelisse kantakse:

1. üksikmängus võidu eest 2, viigi eest 1 ja kaotuse korral 0 punkti;

2. paarismängus võidu eest 4, viigi eest 2 ja kaotuse korral 0 punkti;

Kui võistleja loobub turniiri jätkamisest, siis:

1. ringsüsteemis korraldatud võistlusel, olles mänginud vähemalt pooled kohtumised, mägitakse turniiritabelis talle mängimata kohtumistes miinused ja vastasmängijatele plussid (mis ei muda punktide arvestust) ning kõik tulemused võitakse arvesse kohtade jagamisel. Kui on mängitud vähem kui pooled kohtumised, siis tema vastu mängitud kohtumiste tulemusi ei arvestata ja loobuja ei osale kohtade jagamisel (§ 9 p.4);

2. šveitsi süsteemis korraldatud võistlusel, olles mänginud vähemalt pooled voorudest, jäävad kõik tulemused kehtima ja neid arvestatakse kohtade jagamisel. Loobujat aga edasiste voorude loosimisel ei arvestata. Kui aga on mängitud vähem kui pooled voorudest, siis loobuja tulemused annulleeritakse ja ta ei osale kohtade jagamisel (§ 9 p.4).